Konkursil "Aasta Keskkonnategu 2012" osales kokku 30 kandidaati.
Kategooria "Aasta Keskkonnategu 2012"
MTÜ Eesti Ornitoloogiaühingu projekt „Linnuõpe loodusainete õpetajatele“, üldvõitja
Eesti Ornitoloogiaühing korraldas Eesti 27-s paigas linnuõpet, kus osales 389 loodusainete õpetajat üldhariduskoolidest. Projekti eesmärgiks on suurendada loodushariduse andjate teadmisi lindudest. Valmis jooniste, fotode, helifailide ja kirjeldustega õppematerjal 45 linnuliigi tundmaõppimiseks. Projekt on ülekantav ka lasteaedade õpetajatele, looduskeskuste juhendajatele jne.
Tunnustatud tänukirjaga
- MTÜ Reuse projekt „Tekstiilijäätmete kaardistamine ja tekstiilijäätmetest valminud disaintoodete esitlemine.“
Praeguseks on kaardistatud ca 10% Eesti turul ringlevatest tekstiilijäätmetest. Projekti käigus kaardistatud ettevõtted, mis pakuvad tekstiilijäätmeid leiab www.reuse.ee ja jäätmetest valminud disaintooted www.trashtotrend.ee.
- MTÜ Prangli saare talurahvamuuseumi selts projekt „Loodusmuuseumi loomine Prangli saarele“
Muuseumi rajamise mõju keskkonna hoiule on märkimisväärne, sest tänu loodusmuuseumile saavad inimesed endale teadvustada Prangli ja Aksi saare looduse olemust, seal olevaid taimi ja loomi.
Kategooria "Aasta Keskkonnateoke 2012"
MTÜ JCI GO Koda vabaõhuetendus „Naksitrallide metsakool“, üldvõitja
Etenduse lavastamisel kasutati nukkude ja dekoratsioonide juures ainult jäätmeid või taaskasutusele võetud materjale. Lavastust etendati üle Eesti 67 korral ja pealtvaatajaid oli ca 32 000 inimest. Projekti raames toodeti ja jagati 15 000 pakki prügisorteerimise kaardimängu „Superjänese prügimäng“.
Tunnustatud tänukirjaga
- Saue Gümnaasium – keskkonnaprojekt „Läänemereäärsete riikide jätkusuutlik areng ja loodus- ja tööstuskeskkonna võrdlus“.
Projekti raames toimus Soome ja Eesti põhikoolide õpilasvahetus. Nende õppetöö toimus looduses. Eesmärgiks oli kujundada keskkonnasäästlikke väärtushinnanguid, tutvuda Eesti-Soome looduskeskkonna iluga ja anda hinnang tööstuskeskkonna ohuallikatele. Lisaks töötati välja riiklikke õppekavasid toetav õppeprogramm ja valmisid materjalid, keskkonnalase uurimustöö andmetest.
- Eve Schmeiman - projekt „Ilmavaatlus võimaluste loomine Väimela lasteaeda Rukkilill“.
Lasteaia õuealale rajati ilmavaatluspunkt, mille juurde on loodud mitu puidust mängu, töölehti ja õppemänge. Tänu sellele punktile on võimalik paremini lastele selgitada kliima soojenemise ja vaadelda ilma. Ilmavaatluspunkt on avatud ka teistele lasteaedadele ja koolidele.
- Carolin Krain, Cetlyn Sari, Mariann Adelbert, Simona Šois (Kadrioru Saksa Gümnaasium) – keskkonnapäev Kadriorus.
Põhikooli õppekavas on ette nähtud loovtöö, mis peab hõlmama vähemalt kaht ainet. Seoses sellega leidsid koolitüdrukud, et soovivad korraldada oma klassile õuesõppe päeva. Kadrioru parki paigaldati 20 kontrollpunkti, milles kõigis eriülesanded. Oluline oli kaardi abil liigelda, jälgida loodust ja lahendada ülesanded võimalikult korrektselt. Projekt väärib esile tõstmist just seetõttu, et lapsed korraldasid seda ise ideest teostuseni.
- Lasteaed MARI – projekt „Väikeste veeuurijate õppeaasta lasteaias MARI“.
Kogu õppeaasta vältel kestev projekt, kus vahetute kogemuste kaudu on lapsed saanud täiendavaid lisateadmisi ja on teadlikumad vee tähtsusest taimedele, loomadele ja inimestele. Suhtuvad veesse hoolivalt ja kasutavad seda säästlikult. Projekti käigus läbiti teemad: õppetegevus vesi, veekogud ja elukeskkond; veekogud talvel, vee-elu lõuna- ja põhjamaal; vee vajalikkus elutegevuseks; looduslaager „Vesi. Vesi? Vesi!“. Toimusid erinevad huvitavad õppereisid, valmistati taaskasutatud materjalidest „Prügikalu“, teemamappe ja tehti näituseid.
- Kohtla-Järve Lasteaed Punamütsike – sihipärane keskkonnaõpe koostöös rühmaõpetajatega.
Kõikides lasteaia rühmades on prioriteediks õuesõpe ja tegeletakse keskkonnakasvatusega. Lisaks lastele viidi läbi ka pedagoogide seas läbikeskkonnahariduslik koolitus ja õppematerjalide koostamine, õppepäevad aktiivõppemeetodidest, pedagoogide seminarid ja töörühmad.