Konkursile "Aasta Keskonnategu 2017" laekus 9 kandidaati ja üldvõit läks MTÜ-le Väikese Väina Selts:
"Aasta Keskkonnategu 2017" üldvõitja ja 5000 euro suurune preemia
Tillunire kanali puhastamine - MTÜ Väikese Väina Selts
MTÜ Väikese Väina Seltsi eestvedamisel korraldati aktsioon, et puhastada Tillunire kanal 50 aasta jooksul kogunenud setetest ja pilliroost. Korraldati annatuskampaania ja märtsis 2017 õnnestuski seni ainus Väikese väina eri pooli ühendav kanal puhastada kasutades kohalike ettevõtete teenuseid. See tegu andis kaladele taas võimaluse väinapoolte vahel liikuda, võimaldab vee liikumist väina poolte vahel ning andis juba tänavu suvel võimaluse väikestel alustel Väina tammi alt läbi liigelda.
Tillunire puhastamine omab suurt mõju Saaremaa-Muhumaa kalavarudele, sest kalade liikumine ning paremad võimalused kudemiseks toovad kaasa kalade arvukuse tõusu. Samal ajal panustasid Tillunire puhastamisse sajad eestlased, kes peavad oma kohalikku elukeskkonda ja loodust oluliseks.
Lisaks tehti kodanikualgatuse korras Tillunire puhastamise lõppjärgus kanali suudmesse paadisild, kust kohalikud kalamehed jt saavad Väikesesse väina lasta väikealuseid.
http://www.err.ee/583640/vaikese-vaina-tammi-juures-algas-too-labivoolu…
Tunnustatud tänukirjaga
- Keskühistu Eramets, projektiga "Metsataimede ühishanked"
Ühishanke korraldamise ajendiks oli peamiselt avajuursete kuusetaimede nappus kohalikul turul ning metsaühistute soov olla oma liikmetele abiks metsade uuendamisel, et tööd saaks tehtud kvaliteetselt ja õigeaegselt.
Taimede ühishange on eelkõige suunatud metsaühistutesse kuuluvatele erametsaomanikele, keda praeguse seisuga on ca 10 000 inimest ja kellele kuulub üle 400 000 ha Eesti erametsadest. Metsaühistuga liituma ja ühistegevuses osalema on oodatud kõik ca 112 000 Eesti erametsaomanikku.
Ühishanke kaudsem mõju keskkonnale on erametsaomanike seas järjest süvenev arusaam, et metsauuendustöödel on väga oluline roll metsa eluringis. Seda kinnitavad ka aasta-aastalt kasvavad metsauuenduse mahud erametsades. Metsaistutamisel on ka oluline kultuuriline väärtus - sageli viiakse metsaistutustööd ellu koos pere ja tuttavatega. Nii tekib ka noorematel põlvkondadel tihedam side metsa ja loodusega.
Ühishanke tulemusena istutatakse igal aastal Eesti metsadesse ca 2 500 000 kuni 3 000 000 uut taime ehk uuendatakse ca 1000-1500 ha metsamaad.
Rahva lemmiku tiitel
- kodanikuliikumine Eesti Metsa Abiks
Kodanikuliikumine Eesti Metsa Abiks sündis, teavitamaks üldsust keskkonnaprobleemidest ning tõstmaks ühiskondlikku aktiivsust nendega tegelemisel. Liikumise aktivistid on teavitanud avalikkust arvukatest keskkonnarikkumistest, esitanud vaideid ja järelpärimisi vastutavatele ametitele ning kajastanud sündmusi meedias, nt Harku järve läänemetsade ja Velise jõe äärsete rikkumiste asjus. EMA liikmed on meedias kajastanud relevantset teaduslikku teavet ning keskkonnapoliitiliste protsesside toimimist. Liikumine esitas omapoolse raporti ka NEPCONi RMK auditile. EMA rajamise ajendiks oli Eesti keskkonnaühenduste seisukohtade pikaajaline eiramine üldsuse ja ametkondade poolt.
Harku järve läänemetsade lageraieload kuulutati õigustühisteks, seega on Harku järve läänemetsad hetkel raiumata. EMA on pööranud tähelepanu ka linnahaljastuse säilitamisele, nende sekkumise tulemusena jäi Windecki park kaitse alt välja arvamata.
Koostöö mitmete kohalike looduskaitsegruppide ja külaseltsidega, näiteks seltsinguga Inimsõbralik Nursipalu, Harku järve läänemetsade juhtumi puhul ka kohaliku vallavalitsuse ja kohalike kogukonnaga, samuti oleme julgustanud inimesi osalema RMK kaasamiskoosolekutel.
Ülejäänud kandidaadid:
Veebikeskkond www.kalastusinfo.ee - MTÜ Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi
Veebikeskkond www.kalastusinfo.ee loodi eesmärgiga tõsta harrastuskalastajate teadlikkust, jagada kalastajatele vajalikku infot ning kajastada järjepidevalt valdkonna uudiseid. Tänaseks on keskkond kujunenud üheks peamiseks kalastajate infoallikaks Eesti kalameeste ning Eestit külastavate kalastajate seas ning päevas otsib lehelt infot tuhandeid inimesi.
Talgupäev "Kaldad puhtaks" - Eesti Kalastajate Selts
Talgupäeva eesmärk oli anda kalastajate poolt panus just nende endi seas kõige enam kasutatavale alale - kallastele. Lisaeesmärgiks propageerida jätkusuutlikku suhtumist elusloodusesse, kaasata kogukondi ning ennetada keskkonnareostuse teket.
Roheline kontor - Tartu Loodusmaja
2017.aastal rakendas Tartu loodusmaja töösse mitteformaalse keskkonnajuhtimise süsteemi Roheline kontor, mis kinnistab loodusmaja pingutusi jätkusuutlikult panustada oma töötajate ja sihtgrupi (lapsed, pered, õpetajad) keskkonnateadlikkusesse ning olla oma tegevusega eeskujuks teistele.
Saatesari Wend Weis“ – Eesti rahvusringhääling
ETV ekraanil 2017 sügishooaja sari Wend Weis seob kokku rohumaaveise kokkamise nipid ja tutvustab saatesarja jooksul Eesti poollooduslikke kooslusi ning nende hooldamise olulisust. Selline poollooduslike koosluste käsitlus läbi inimeste igapäevase toidu on tavainimesele oluliselt lihtsamini arusaadav, kui ainult looduskaitsele pühendatud saated.
Euroopa esimene mahealade kaart - Organic Estonia MTÜ
2017. aasta kevadel valmis Organic Estonia liikumise vabatahtlike eestvedamisel Euroopa esimene mahealade kaart, mis tõstab terve Eesti keskkonna väärtust ja meie mahealade väärtusi, mille tulemusena luuakse eeldused mahealade kasvuks Eestis.
Haruldaste liikide pesapaikade otsimine ja kaitse - MTÜ Kotkaklubi
MTÜ Kotkaklubi vabatahtlikud otsivad kotkaste ja must-toonekure uusi pesapaiku, et kaitsta inimpelglikke linde otsese hävimise eest, mida on tänapäeval kaasa toonud intensiivne inimtegevus.