Kandidaadid

Saku valla tunnuslause on „Läbi rohelise akna“. Jätkusuutlikkuse edendamine vallas on oluline ning selleks on Sakus mitmesuguste tegevustega suudetud vähendada jäätmeteket, suurendatud  taaskasutust ja elanike keskkonnateadlikkus. Saku vallas on 47 km kergliiklusteid, mis moodustavad tervikliku võrgustiku. Loodussõbralikke, säästlikke ja innovaatilisi lahendusi on rakendatud valla elamu- ja kommunaalmajanduses. Uutes hoonetes võetakse järjest enam kasutusele alternatiivseid küttelahendusi (maaküte, päikesepaneelid).

logo.jpg

Keila on tuntud linnana, kus algatatakse üha enam keskkonnahoidlikke tegevusi. Rohelised algatused linnaruumis on sama loomulik kui kaubandus- ja ärikeskused. Hoolitsetakse selle eest, et noorem põlvkond hindaks linnaloodust ja bioloogilist mitmekesisust ning lööks kaasa tervislikke eluviise toetvates  projektides.

Olemasolevaid väärtusi hoides ja keskkonnahoidlikke teenuseid arendades liigutakse suunas, mis tagab rohelise väikelinna ka järeltulevatele põlvedele.

logo_keila.jpg

Tartu linn on heade mõtete linn, nooruslik, innovatiivne ja roheline. 2018 aastal tehtud uuringu „Tartu ja tartlased“ tulemused näitavad , et valdav osa (96%) tartlastest on rahul oma elukoha- ja linnakeskkonnaga. Tartu on liikunud viimastel aastatel õiges suunas ja plaanib veelgi enam panustada inimsõbraliku, puhta ja turvalise elukeskkonna kujundamisse. Järgmiste aastate fookuses on taastuvenergia laialdasem kasutamine, keskkonnasõbralik liikuvus, bioloogiline mitmekesisus, kliimamuutustega kohanemine ja muud linnakeskkonna arengut puudutavad teemad. Tartu linna peamisteks töövahenditeks nendes tegevustes on aktiivne kaasamine ja innovatsioon.  

tartulv_vapp.jpg

Viimastel aastatel on tegutsetud selle nimel, et Võrus oleks puhas ning keskkonnahoidlik elukeskkond. Mitmesuguste projektide ja arendustega on juhitud tähelepanu keskkonnateadlikkusele.

Võru linna tegevustest saab esile tõsta uut algatust -  keskkonnateemalist festivali "Roheline Võru". Festivali ajal istutati Koreli  parki 132 puud ja 2200 püsikut. Linna suurüritustel keskendutakse keskkonnamõju vähendamise propageerimisse  ning alati on kohal jäätmete liigiti kogumise süsteemid, kus kogutakse nelja liiki jäätmeid. Võrus korraldatakse sügisel puulehtede äravedu linnakodanikelt ning linna kompostimisplatsil valmis komposti kasutatakse linna uute objektide haljastuse rajamisel. Linnaruumi arendustega on loodud juurde liigirikkust, mis lisaks linnaruumi visuaalsusele on parandanud ka õhukvaliteeti. 

vapp_kuusk.png

Harku vald on keskkonda väärtustav ja loodust säästev. Looduskaitse valdkonnas juba aastal 2007 üldplaneeringut koostades oli valla prioriteediks rohevõrgustiku uuringu tellimine, et tagada elanikele meeldiv, tervislik ja tasakaalustatud elukeskkond. Ka Sõrve kaitseala loomise kiirendamiseks tellis vald põhjalikud uuringud, et selgitada välja Sõrve tegelikud loodusväärtused.

Enamikke jäätmeid on elanikul võimalik mugavalt koduukselt üle anda. Jäätmete liigiti kogumine on muutunud enesestmõistetavuseks elanike igapäevaelus. Nii vallamajas, valla allasutustes kui ka suurüritustel on liigiti kogumine tavapärane, samuti juurutati korduvkasutatavate panditopside süsteem ja see on toiminud juba kaks aastat.

logo.jpg

Saaremaa vald loodi 2018. aastal varasema 12 väiksema valla liitmise tulemusena ja sellest ajast alates on kohaliku omavalitsuse korraldatavates tegevustes lähtutud keskkonnasõbralikkuse ja -säästlikkuse põhimõtetest.

2020. aasta kevadest on kogu valla territoorium hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, jäätmevaldajatel on lisaks segaolmejäätmetele võimalik üle anda ka pakendijäätmeid, vanapaberit ja biojäätmeid. Alates 2018. aastast on Saaremaal tasuta ühistransporditeenus, mis on suurendanud ühistranspordi kasutamist. Vananenud tänavavalgustus asendatakse järk-järgult energiasäästlikega ning kaugküttes on suurenenud taastuvenergia allikate kasutuselevõtt.

Roomassaare poolsaarel paiknevaid ajaloolisi liigirikkaid vallale kuuluvaid rannakarjamaid, mis ei ole kaitse all, on taastatud ja leitud sellele alale hooldaja.

kirivapp.png

Hiiumaa vallas on rohesaare ideest räägitud aastaid, nüüd on asutud sellele valla poolt sisu andma. Tegevusi on tehtud erinevaid, festivalide ja ürituste korraldamisel pööratakse suurt tähelepanu keskkonnateadlikkusele ning ehitusprojektide elluviimisel lähtutakse üha enam keskkonnasäästlikkuse põhimõtetest. Jäätmete liigiti kogumine on oluline nende tekkekohas ning selleks on kinnistuomanikel võimalus tekkekohas üle anda lisaks olmejäätmetele ka segapakendit ja biojäätmeid. Vald on Hiiumaa jäätmejaama kaudu tegevust toetanud, pakkudes tasuta konteinereid. Lisaks jaganud biojäätmete korve koos biolagunevate kottidega, et ka toas oleks mugav biojäätmeid koguda.

Üheskoos väärtustatakse Hiiumaa looduslähedast elukeskkonda ning hoitakse oma saart.

vapp_600x759.png

Rakvere 2020 – linn, kes on täitnud endale võetud Euroopa kliima- ja keskkonnaeesmärgid.

Rakvere oli esimene Eesti linn, kes Euroopa Komisjoni linnapeade paktiga 2008. aastal liitus. Paktiga ühinejad kohustusid ületama Euroopa Liidus aastaks 2020 seatud eesmärgid, vähendades CO2 heitkoguseid oma piirkondades 20 protsenti, rakendades selleks säästva energia tegevuskava (SEAP ) oma pädevusse kuuluvates tegevusvaldkondades. Rakvere linna säästva energia kava rakendamisel on viidud ellu ligikaudu 47  kasvuhoonegaaside heitkogust vähendavat projekti, millega vähendati  heitgaaside hulka võrdlusaastaga võrreldes üle 40 protsendi. Sellega täitis linn endale võetud kohustused ja neid lausa kahekordselt ületades.

Hetkel on Rakvere linn võtnud suuna  kliimaneutraalsusele ja  koostamisel on säästva energia ja kliimamuutustega kohanemise tegevuskava (SECAP) – „Kliimaneutraalne Rakvere 2030“. Energiatõhususe valdkonnas on parimateks suunanäitavateks objektideks Rakvere linna administratiivhoone nn targa majana, kui  Eesti esimene avaliku kasutusega ligi nullenergiahoone  ning energiatõhus ja aktiivselt keskkonnaharidusega tegelev Rakvere Rohuaia lasteaed. Rakvere on ainuke linn Eestis, kus linna eestvedamisel on peaaegu kõik korterühistud tänaseks komplekselt renoveeritud.

vapp.jpg

Loksa Linnavalitsus panustab järjest rohkem teavitustööle ja elanike kaasamisse. Suurimat rõhku saab jäätmete vähendamine ja jäätmete sorteerimine ning meid ümbritseva keskkonna hoidmine.

Loksa linnas on korraldatud jäätmeveoga hõlmatud biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed, segaolmejäätmed, paber ja kartong ning suurjäätmed. Tasuta veetakse suurjäätmeid ära iga paari kuu tagant ja seda organiseerib linnavalitsus. Asutustes, sealhulgas ka koolis, on loodud võimalus jäätmete liigiti kogumiseks eraldi prügikastidesse. Põhirõhk liigiti kogumisel on pakend, paber ja kartong ning segaolmejäätmed.

logo.jpg

Tõrva vald on üks ilusamaid ja korrastatumaid omavalitsusi, mis paistab silma oma veekogude rohkuse, rohealade ning põnevate looduslike vaatamisväärsustega. Valla elanikud on uhked oma ajalooliste mõisaparkide üle, mille regulaarne ja teadlik hooldamine on aluseks liigilise mitmekesisuse säilitamisele. Vaheldusrikas loodus ja hooldatud terviserajad pakuvad suurepäraseid võimalusi vaba aja veetmiseks, sportimiseks ning seeläbi ka tervislike eluviiside propageerimiseks.

Igal aastal korraldatakse harivaid kultuuri- ja loodusüritusi, mille kaudu suurendatakse inimeste keskkonnateadlikkust. Hiljuti korraldatud Tõrva valla elanike rahulolu-uuringust selgus, et  valla elanikud hindavad kõige kõrgemalt just looduskaunist elukeskkonda.

torva-vapp_varviline_cmyk.jpg

Paide linna eesmärk on eristuda keskkonnasõbralike eluviiside ja pühendunud looduskaitselisusega. Puhas elukeskkond, keskkonnateadlikud inimesed, säilinud loodusväärtused ja loodusressursside jätkusuutlik kasutamine on meie järgmise kümnendi eesmärgiks. Eesmärkide poole liikudes levitatakse keskkonnasäästlike eluviise ning hoiakuid ja käsitatakse loodusväärtusi ressursi, mitte pärssiva piiranguna.

Linnas liigutakse ühiselt keskkonnasäästlike eluviiside poole. Paide linnas on korraldatud jäätmeveoga hõlmatud nii segaolme-, paberi- kui ka biojäätmed, lisaks sellele on elanikele tagatud toimiv avalik pakendikonteinerite võrgustik ning liigiti kogutud jäätmeid võetakse vastu linna viies jäätme/keskkonnajaamas. Roheliselt lähenetakse ka haljastusjäätmete käitlemisele - Paide linnas on linna vee-ettevõtjale kuuluv biolagunevate haljastusjäätmete kompostimisplast, kus vee-ettevõtja kasutab komposti sideainena linna haljastuses tekkinud lehejäätmeid. Linnahaljastuses tekkivad oksajäätmed purustatakse hakkeks.

 

paidelogoslogan_vert.jpg

Kanepi valla eesmärk on luua järeltulevatele põlvedele puhtam elukeskkond ning tasuta jäätmete äraandmise võimalusel on selles oluline osa.  2020. aastal avati Kanepi aleviku jäätmejaam. Kanepi jäätmejaamadesse saab siseneda kaardi või mobiilirakendusega ning kasutamine on Kanepi valda sissekirjutatud inimesele tasuta.  Tänu uuele süsteemile on jäätmejaamad avatud seitse päeva nädalas. Jäätmejaamades on valvekaamerad ja nelja jäätmejaama peale töötab üks operaator, kes  jälgib toimuvat. Uue süsteemi kasutuselevõtt muutis Kanepi valla jäätmejaamad veelgi populaarsemaks ning seeläbi valla metsad puhtamaks.

Kanepi vallas renoveeriti ka Krootuse  küla hooldekodu, kus kasutatakse nüüd päikeseenergiat. Soov on tulevikus koolimajade ja teiste avalike hoonete katustele paigaldada samuti päikesepaneelid.

kanepi-vapp.png