Konkursile "Aasta Keskonnategu 2016" laekus 22 kandidaati ja üldvõit läks puisniidu hooldajale:
"Aasta Keskkonnategu 2016" üldvõitja ja 5000 euro suurune preemia
Peeter Hermik - Puisniidu taastamine ja hooldamine Matsalu rahvuspargi alale
Peeter Hermik on 64-aastane õpetaja, kes on taastanud Matsalu rahvuspargi alale, Ullaste külla 12 aasta jooksul sirka 10h puisniidu. Oma järjepideva töö ja missionitundega on ta eeskujuks paljudele teistele.
Selleks, et säiliks puisniidule iseloomulik taimestik ja struktuur, on vajalik regulaarne hooldamine. Looduskaitse ja liigirikkuse säilitamise seiskohalt on puisniidu hooldamine asendamatu. Niitude funktsioon ehk vajadus ei ole enam see, millest nad kunagi välja kujunesid. Nende funktsiooniks on tänapäeval midagi enamat kui ainult heina saamine.
Eesmärgiks ei ole kindlasti kaitsta või säilitada midagi mille kaitset reguleerib loodud süsteem. See on pigem vajadus tema enda sees, anda loodusele nii palju kui ise sealt võtab.
Peeter Hermik on elav näide, kuidas läbi oma südameasja kaasab ta tervet kogukonda ja enamgi veel. Arvestades, et Läänemaal on u 100 h puisniitu, siis läbi talgute kaasatakse tõesti arvestatav kogus inimesi ning sellega kaasneb nii keskkonnateadlikusse tõus kui pärandkultuuri säilitamine.
Tunnustatud tänukirjadega
- MTÜ Kotkaklubi, projektiga "Kotkaklubi pesakaamerad"
Kotkaklubi pesakaamerate projekti eesmärgiks on inimeste loodusest võõrandumise peatamine, looduse mõistmine ja sellest hoolimine läbi emotsionaalse teadmise ning kaasatuse. Veebikaamerate kaudu saavad miljonid inimesed üle maailma osa Eestimaal pesitsevate haruldaste linnuliikide, nagu kotkad ja must-toonekurg, pesaelust. Ainuüksi merikotka pesakaameral oli 2016. aasta pesitsusajal üle 10 miljoni veebikliki ja tuhanded loodusfoorumi aktiivsed osalejad üle maailma elavad otsepildis kaasa Eestis asetleidvatele loodussündmustele. Reaalajas pilti edastavad veebikaamerad on heaks võimaluseks ka liikumispuudega või piiratud liikumisvõimega inimestele olla kohtades, kuhu nad muidu mitmete piirangute tõttu ei satuks.
Kaasatud on ajakirjandus, sotsiaalmeedia ja teemafoorumid läbi mille suunatakse vaatajaid iseseisvalt lisainfot otsima ja oma leide teistega jagama. Kaameratest kogutud andmetel on oluline mõju liigikaitseliste tegevuste edasiarendamisele ja rahvateaduse arengule.
- MTÜ Organic Estonia, projektiga "Mahe-Eesti"
Maailmas pööratakse aina rohkem tähelepanu keskkonna kvaliteedile, kus inimesed elavad, sest on riike, kus pole enam võimalik kasvatada puhast toitu, hingata puhast õhku ning jääda terveks. Kasvavas tempos on hoogustunud inimeste haigestumine, suurenenud ülekaaluliste probleemid, diabeet, vähk jne. Suurt rolli mängivad nende protsesside juures keskkonnategurid ning puhta toidu kättesaadavus.
Eestis on veel jäänud võimalus eristuda maailmast meie väärtushinnagute põhilselt. Meie hoolime oma keskkonnast ja loodusvaradest ning soovime neid tarbida jätkusuutlikult ning pöörata pilk aina rohkem taastuvate loodusressursside poole.
Organic Estonia idee on suunatud kõikidele Eestimaa inimestele, sest hindame oma keskkonda – puhast metsa, õhku, maad ja vett. Idee mahedast Eestist ehk Organic Estoniast väärtustab ja loob terviklahenduse tervele mahemajanduse süsteemile. Organic Estonia annab kõrgema lisandväärtuse ja kvaliteedimärgi võimaluse keskkonna taastuvale ressursile ehk bioressursile. Lisaks on loodud terviklahenduse mahemajanduse kontseptsioon, mis sisaldab valdkondi - mahe keskkond, mahepõllumajandus ja toit, loodusfarmaatsia ja looduskosmeetika, öko- ja terviseturism, teadus ja haridus ning innovatsioon.
Organic Estonia ülesanne oli saavutada 51% mahepindala riigist ning esimeses etapis saavutati 30%.
- MTÜ Eesti Kalastajate Selts, projektiga "Kalakaitselise tegevuse korraldamine"
Eesti Kalastajate Selts on harrastuskalameeste poolt ellu kutsutud kodanikeühendus, mille põhieesmärkideks on harrastuskalastajate huvide eest seismine ühiskondlikul ja riiklikul tasandil, jätkusuutliku kalastamise propageerimine, edendamine ning kättesaadavaks tegemine, harrastuskalastajate keskkonnaalase teadlikkuse tõstmine ning kalavarude kaitse ja kalavarude kestvalt hea seisundi saavutamine.
2016. aastal viidi ellu mitmeid juba tuttavaid, aga ka uusi tegevusi. Tegelesime traditsioonilise lõhekaitsega ning kevadel hoidsime ka kudeval haugil silma peal – seda eriti Saare- ja Läänemaa suunal.
Kevadel käivitasime uue aktsiooni "Kaldad puhtaks" ja suvel aitasime tagada, et langenud ja vee erikasutusloata Kotka paisu illegaalselt üles ei ehitataks ning panime paisu kõrvale mehitatud vabatahtliku ööpäevaringse valve.
Seltsi aktiivse töö tulemuseks on sadade aktiivsete inimeste ühinemine üle Eesti ning piirkondlike ja kogukondlike aktivistide koondumine. Lisaks Harjumaale oleme suutnud inimesi kalakaitselisteks tegevusteks ühendada ka Lääne- ja Saare maakonnas, Lõuna-Eestis ja Virumaal ning kaasata lisaks harrastajatele ka kutselisi kalureid.
- Isabel Palumäe, Loora Grünvald, Hanna Kristiina Liht, Mai Mõttus, Markus Muuk, Jürgen Luus, Merili Pärn, Devon Nathaniel Gawley, projektiga „Kohv käib tassi!“
Aktsiooni „Kohv käib tassi“ eesmärgiks on ühekordsete papptopside vähendamine kasutades kohvi kaasa ostmiseks oma kruusi või termost. Aktsiooniga tulid kaasa kohvikud ja teised sarnased asutused. Ajendiks oli keskkonnaökoloogia tund, kus rääkisime Euroopa jäätmetekke vähendamise nädalast ning saigi välja mõeldud idee, millega kaasata ka suuremat rahvahulka.
Saime väga palju positiivset tagasisidet ja seda eriti kohvikute poolt. Nad soovisid ise aktsioonis kaasa lüüa ja tegid lisasoodustusi neile, kes oma kruusi/termosega tulid. Samuti levis aktsiooni idee jõudsalt ning osalejate arv kerkis 1000-ni.
Tulevikus võiks aktsiooni teha veelgi suuremalt ning kaasata rohkem erinevaid kohvikuid.