Konkursile "Aasta Keskonnategu 2018" laekus 22 kandidaati ja üldvõit läks MTÜ-le Eesti Loodushoiu Keskusele:
"Aasta Keskkonnategu 2018" üldvõitja ja 5000 euro suurune preemia
Laeva jõe taaselustamine ning tõugja ja tuura asustamine - MTÜ Eesti Loodushoiu Keskus
Laeva jõe alamjooksu taastamine LIFE’i Happyriveri projekti raames annab inimestele ja kaladele tagasi vahepeal inimtegevuse tulemusel rikutud kauni ja kalarikka jõe. Emajõe süsteemi tõugja asurkonna tugevdamiseks ja populatsiooni taastumisele kaasaaitamiseks asustati taasavatud Laeva jõkke
üle 10 000 erinevas vanuses noore tõugja. Narva jõkke asustati 30 000 läänemere tuura isendit, et see ikooniline ja majesteetlik kala oleks tulevikus Narva jões ja Läänemeres jälle tavaline.
Kunagises kraavide rajamisega hävitatud heas kalajões oli voolav vesi katkestatud ja looduslik säng osaliselt täis settinud. Pärast setete eemaldamist ja Emajõega ühenduse taastamist sündis uuesti 8 kilomeetrit looklevat jõge. Kalade hea seisundi hoidmiseks puhastati võsast üle 10 hektari kaladele koelmuteks sobivaid luhtasid. Emajõe vanajõgede taastamisega koos on positiivne mõju kalastikule ja kogu ökosüsteemile väga ulatuslik.
Tunnustatud tänukirjaga:
Loodusvaatluste maraton - Veljo Runnel ja Märt Kose
Loodusvaatluste maraton on üritus, mille puhul uuritakse oma kodukohas või lemmikpaigas 24 tunni jooksul võimalikult palju taime-, linnu-, putuka-, seene- jm liike. Loodushuvilistele on abiks erialaspetsialistid ja teadlased. Lisaks liikide kirjeldamisele said loodusesõbrad osa ka mitmetest retkedest ja vaatlustest. 2018. aastal toimus loodusvaatluste maraton Loodusfestivali alaüritusena 16 paigas üle Eesti. Liikide vaatlemist alustati 15. juuni keskpäeval ning lõpetati järgmisel keskpäeval. Loodusvaatluste maratoni mõte on teadlaskonna ja loodushuviliste inimeste lõimimine, et uurida üheskoos oma kodukoha või lemmikpaiga elurikkust.
Loodusvaatluste maraton on eriline, sest toob kokku loodushuvilised ja eksperdid, et vahetada loodusalaseid kogemusi ja teadmisi. Info kõikide nähtud või kuuldud liikide kohta sisestati eElurikkuse portaali kõigile soovijatele vabaks kasutamiseks. Vaatluspunktides osales umbes 200 loodushuvilist.
Lasteaialaste loodusteadlikkuse suurendamine - Huvitava Bioloogia Kool
Huvitava Bioloogia Kool on suurendanud lasteaialaste loodusteadlikkust juba aastaid. Antud tegevuse raames viis Huvitava Bioloogia Kool 2018. aastal ellu kolm loodushariduslikku algatust, milles osales ligi 3000 eelkooliealist last 170 lasteaiarühmaga. Keskkonnateadlikkuse suurendamisel on väga tähtis roll looduse vastu huvi tekitamises juba eelkoolieas. Tänu läbiviidud algatustele oskavad lasteaialapsed paremini märgata looduses toimuvaid protsesse ja teavad nende põhjusi. Lastel on väga suur mõju ka oma vanemate käitumisharjumuste muutmisele, mistõttu aitab just lasteaialastega tegelemine jõuda suure hulga inimesteni.
2018. aastal viidi ellu 3 algatust:
- näpunuku-etenduste konkurss “Pöialpoiss peab sünnipäeva”;
- loodusteemaliste katsete juhendmaterjalide loomine;
- loodushariduslike multikate sari “Miks? Miks? Miks?" koostöös BOP Animationiga.
Ülejäänud kandidaadid:
Kütteseadme arukas ja keskkonnasäästlik kasutamine - MTÜ Eesti Pottsepad
MTÜ Eesti Pottsepad on näinud suurt vaeva inimeste teadlikkuse suurendamisel, mis puudutab ahjukütet ja selle keskkonnasõbralikkust. Nad on tutvustanud ahjukütte eeliseid ja lisaks on toimunud kampaania õigest ahjukütmisest, et säästa keskkonda, kodus olevaid ahjusid jms.
"Kurna park on meie südames" - MTÜ Meie Kurna
Kurna mõisapargi taastamine ja korrastamine, kus lõi kaasa kogu küla kogukond ja ka Rae vald. Teoks sai pargis asuvate kultuuriajalooliselt oluliste tiikide puhastamine, tiikide vaheliste sildade taastamine, vaateplatvormi rajamine, haljastustööde dendroloogiline uuring jms.
Kuhuviia.ee mobiilirakendus - SA Things
2018. aastal arendati koostöös 6 Eesti suurima tootjavastutusorganisatsiooniga kuhuviia.ee mobiiliversiooni, mida kasutab 38% külastajatest. Midagi ei pea alla laadima või installima ja nii saab ka tehnika-võõras kasutaja sellega hakkama.
Istik Eesti mulda 2018 - Eesti Metsameister OÜ
"Istik Eesti Mulda" on Eesti Metsameister OÜ loodud heategevuslik metsaistutustalgute sari. 2018. aastal korraldati üritus Nõo Valla heaks. "Istik Eesti Mulda 2018" raames taasmetsastati 10 000 taimega endine jäätmekogumisala Laguja külas.
Loodusvaatluste maraton - Veljo Runnel ja Märt Kose
Loodusvaatluste maraton on üritus, mille puhul uuritakse enda kodukohas või lemmikpaigas 24 tunni jooksul võimalik palju taime-, linnu-, putuka-, seene- jm liike. Loodushuvilistele on abiks erialaspetsialistid ja teadlased. Lisaks liikide kirjeldamisele said loodussõbrad osa ka mitmetest retkedest ja vaatlustest.
Projekt Sireen - Sütevaka noortegrupp
Sütevaka Noortegrupp viis läbi projekti Sireen, mille eesmärgiks oli saada teada, kuidas inimesed saaks oma igapäevaelus kaasa aidata merereostuse vähendamisele ja suurendada sel teemal teadlikkust. Toimus nädalapikkune noorte vahetus Pärnus koos Gruusia ja Horvaatia noortega.
Lasteaialaste loodusteadlikkuse suurendamine - Huvitava Bioloogia Kool
Huvitava Bioloogia Kool on suurendanud lasteaialaste loodusteadlikkust juba aastaid. Antud tegevuse raames viis Huvitava Bioloogia Kool tänavu ellu kolm loodushariduslikku algatust, milles osales ligi 3000 eelkooliealist last 170 lasteaiarühmaga.
Kohviringluse projekt - Paulig Coffee Estonia AS
Kohvipuru on orgaaniline jääde ja sellest saab õiget tehnoloogiat kasutades eraldada biogaasi. Algatati kohviringluse projekt, mille käigus koguti kasutatud kohvipuru ja koostöös Nelja Energia Vinni biogaasijaamaga toodeti sellest energiat. Saadav elektrienergia annetatakse SOS Lasteküla kodudele.
Tabasalu perepäeva korduvkasutusega topsid - Harku Vallavalitsus: Krista Dreger, Lembe Reiman, Rando Lai
Harku valla keskkonnasõbralik perepäev kannab nime Tabasalu päev ja 2018. aastal toimus see üheksandat kord. Selle aasta projektiks oli oma valla korduvkasutusega joogitopsid! Topsi sai endale perepäeval topsitelkidest pandiraha eest ja pärast mitmekordset kasutamist müügitelki tagastada.
Spordiürituste keskkonnamõju vähendamine - MTÜ Seiklushunt
Seiklushunt on fookusesse võtnud oma ürituste keskkonnamõju vähendamise - keskendudes esialgu jäätmete valdkonnale. Seiklushunt esimene omataoline Eestis, kes enda initsiatiivil on alustanud koostööd keskkonnaorganisatsiooniga, välja töötanud jäätmete sorteerimise süsteemi tagades igal oma üritusel jäätmete liigiti kogumise.
Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus – MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing
Eesti Ornitoloogiaühingu eestvedamisel ilmus 2018. aastal koguteos "Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus“, mille näol on tegemist viimase 25 aasta kõige põhjalikuma Eesti haudelinde käsitleva raamatuga. Teos põhineb aastatel 2003–2009 läbi viidud välitöödel ning on valminud üle 800 linnuhuvilise vabatahtliku töö tulemusena.
Kompostiljon - Eesti Ettevõtlike Noorte Koda
Kompostiljon kutsus Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul inimesi üles tegema Eestimaale üht kelmikat ja kaalukaimamat kingitust - kinkima Eestile ühiselt 100 tonni mulda. Selle kingitusega toodi tähelepanu Eesti mullale, selle tähendusele, olulisusele ja märgilisusele meie kõigi jaoks.
Tour D'ÖÖ - MTÜ Eesti Linnaratturite Liit
Alates 2011. aastast korraldatud Tour d'ÖÖ on rahulik jalgratturite ühisõit õhtusel linna tänavatel, mille üheks eesmärgiks on muuta inimeste igapäevast harjumus autoga liikumise asemele seda rattaga tegema. Rattaga sõites on vahemaid läbida lihtsam, odavam, tervisele kasulikum, keskkonda, rahakotti ja ka linnaruumi säästvam.
Linnamesinduse populariseerimine - Nordic Hotel Forum
Nordic Hotel Forum aitab kaasa linnamesinduse arengule ning populariseerimisele Tallinnas ja Eestis laiemalt. Koostöös linnamesinikega paigutati mesitarud otse Tallinna linna südames asuva hotelli katusele, et pöörata tähelepanu mesinduse olulisusele ning mesindusega seotud kasulikele mõjuteguritele meid ümbritsevale keskkonnale.
#ISTUTANPUU kampaania - Öselstuff OÜ
#ISTUTANPUU kampaania raames juhtis ÖselBirch inimeste tähelepanu Eesti looduse hindamatule väärtusele ning soov oli innustada meid kõiki kasutama loodust heaperemehelikult. Kampaaniat toetas iga ÖselBirch kasejoogi ostja - kes registreeris end ÖselBirch kodulehel, sai valida ka puuliigi, mis tema nimel istutati.
Rändnäitus "Bioajastu - puidust tulevik" - Eesti Metsaselts
Ratastel näitus "Bioajastu - puidust tulevik" kirjeldas Eesti võimalikku tulevikku, mis tugineb keskkonnasõbralikul biomajandusel. Kasutades oma taastuvat ressurssi ehk metsa targalt on ühest planeedist meile ka tulevikus küllalt. Puit suudab asendada naftast valmivaid tooteid meie igapäevaelus - kosmeetikast kuni autodeni.
Ajakiri "Jälg" - MTÜ Cleantech Forest
Käesoleval aastal pandi alus Eesti roheinnovatsiooni ja keskkonnateadlikkuse ajakirja Jälg ilmumisele. Ajakiri sihib laiemat publikut eesmärgiga edendada keskkonnateadlikkust ja näidata milliste innovatiivsete toodete ja teenustega on võimalik keskkonda säästa.
Maailmakoristupäev Eestis
Maailmakoristuspäev ehk World Cleanup Day leidis aset 15. septembril 2018. See oli maailma ajaloo suurima prügivastane kodanikualgatus, mis sai alguse ning mida juhiti Eestist ja mis tõi tuhandeid inimesi koristama ka Eestimaa loodust.
Harrastuskalapüügi taristu rajamine Suur- ja Linnulahte ühendava Kallaku oja piirkonnas Saaremaal - MTÜ Saarte Kalurite Ühing
Korrastati ja puhastati Suur- ja Linnulahte ühendav Kallaku oja, mis tagab kaladele rändetee kudemisperioodil ning avatud juurdepääsu nii järelvalvele kui ka päästemeeskonnale. Lisaks kindlustati 100 m kallast puistekividega, korrastati ala prügist ja võsast ning rajati kaldtee ujuvvahenditele.
Teadlaste öö festival - SA Teaduskeskus AHHAA
SA Teaduskeskus AHHAA korraldas juba 13. korda Teadlaste Öö Festivali, mille teemaks oli sel aastal keskkonnasäästlikkus ja taaskasutamine. Festivali raames toimus üle saja erineva sündmuse pea igas maakonnas. Erinevad koolid, haridusasutused ja muuseumid korraldasid festivali raames suurel hulgal tegevusi, mille raames anti võimalus igas vanuses külastajatele end kurssi viia keskkonnasäästlike nippidega.
Narva-Jõesuu metsad - Natalja Pessotšinskaja
Üldsuse esindajad ja kohalikud Narva elanikud palusid võtta kaitse alla metsa, mis kuulub Narva-Jõesuule. Pöördumine jõudis tänu algatusele Riigikoguni. Lisaks sai ellu viidud ka teine algatus – Narva-Jõesuu metsade puhastamine ning kohaliku omavalitsuse ja RMK tähelepanu pööramine metsade reostamisele.