Kandidaadid

Illuka Koolis on kõrvitsate kasvatamine kujunenud traditsiooniks ja peenra rajamine keskkonda säästvaks tegevuseks, kus kasutatakse ära igasügisene lehtede ja okste uputus mõisapargis. Peenra rajamine oli pikk protsess, milles osales kogu koolipere ja ka lapsevanemad.

Keskkonnaharidus on väga olulisel kohal õpilaste arengus. Reine on laia haardega klassiõpetaja, kelle jaoks on loodus ja keskkonnahoid südamelähedane teema nii ainetundides kui ringide juhendamisel. Reine on avatud meelega ja uudishimulik õppija, kes süüvib uutesse teemadesse. Tema tegevusi iseloomustab teooria ja praktika käsikäes.   

Selle projekti raames leiti kasutus põhupallidele ja näidati lastele, et saame asju kasutada säästlikult ning mitmel erineval otstarbel. Lapsed kogesid ja said teada, mis on põhk ja millest see tekib. Kuidas põhk oli juba vanasti taluperedes kasutusel ja kuidas ning kus tänasel päeval kasutatakse põhku.

Tallinna Meelespea Lasteaed keskendus sellel õppeaastal putukatele. Terveõppeaasta vältel on tehtud erinevaid putukateemalisi tegevusi ja lisaks putukateemaline virtuaalne sügisnäitus. 

Kohtla-Järve lasteaia Tareke lapsevanemad rühmast "Sinililled" meisterdasid koos oma lastega ostukotte jääkmaterjalidest.

Tallinna Virmalise Lasteaial on tore õppeaed, kus kasvavad erinevad taimed. Selleks, et aias kasvavad taimed meie lastele paremini tuttavamaks saaksid on aias olemas ka suur maakaart. Lasteaias õpivad lapsed ikka läbi mängu ning seetõttu sündiski meie maskoti Vimmeli abil üks tore mäng: "Vimmel uurib, kus on taimede kodumaa".

Laupa Põhikool on osalenud juba aastaid erinevatel üleriigilistel ja kohalikel koristustalgutel. Talgute ja keskkonna hoidmise vajalikkuse järjepideva õpetamise tulemusel on koolimaja ümbrus ja mõisapark hooldatud ja prügi on suhteliselt vähe. Nii on laiendanud prügikorjamist ka Laupa küla vahele ja teisel pool Pärnu jõge asuvasse parki. Sellel õppeaastal otsustati anda prügikoristamisele lisaväärtuse projektiga „Võta ja anna“.
 

Keila Sotsiaalkeskuse tegevusjuhendaja Helve Kokseri ja Keila Rukkilille Lasteaia ühise tegevusena viidi läbi mitmed taaskasutusprojektid. Nende raames sai taaskasutatud palju kilekotte ja vähendatud seeläbi prügi. Kaasatud oli ka Keila linna kogukond ja läbi sotsiaalmeediapostituste teisigi linnu - Viljandi, Pärnu, Tallinn, kes kõik saatsid omalt poolt kilekotte.

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) viis 2021.–2022. aastal läbi üle-eestilise naisettevõtjatele suunatud programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“, millega jõuti üle 30 000 naiseni. Programmi eestvedajateks olid Siiri Puttonen, Ester Eomois, Erika Pihl, Helen Orav Kotta ja Riina Piigli.

Alates 2020. aastast on Siilikese rühma lapsed koos õpetajatega ja vanematega oma algatusel lasteaia õueala kaunistanud. Lisaks innustasid Siilikese rühma lapsed ja õpetajad oma eeskujuga ka teisi rühmasid aktiivselt oma mänguväljakuid haljastama ning kaunistama. Kõik tööd saab teha ära ressursisäästlikult. 

Eesti Loodusainete Õpetajate Liit korraldab alates 2009. aastast eesti ja vene koolide õpetajatele ühiseid loodus- ja kultuuriretki. Eesmärk on osavõtjatele tutvustada Eestimaa loodus- ja kultuuriväärtusi ning anda ideid edasisteks ekskursioonideks ning õppekäikudeks koos õpilastega. Osalema on oodatud kõikide õppeainete õpetajad. 

Uudne rakendus SorDy aitab tarbijatel prügi liigiti sorteerida ning rikastab läbi töötubade paljude kooide keskkonnaharidust. Eesti riigi eesmärgiks on 65% olmeprügist taaskäidelda - nii saaks SorDy rakenduse abil taaskasutusse saata väga palju erinevaid jäätmeid.

Alates 2020. aastast on Ristiku Põhikool rajanud oma kooli hoovi õppeaeda. Linnakeskkonnas ei ole lastel palju võimalusi näha peenramaa pidamist ja Ristiku Põhikooli õppeaed just seda pakub. Lapsed saavad lähedalt näha taimede kasvamist, oskavad nende eest hoolitseda, teavad kuidas üks või teine taim meile vajalik on ning oskavad maitsetaimi kasutada ka toitude valmistamisel. 
 

Kohtla-Järve lasteaed Kirju-Mirju rikastas oma õueala erinevate taimede, lillede jms. Kogu projekti vältel räägiti taaskasutusest, tervislikust eluviisist ja lisaks kaasati lapsevanemaid. 

.

Kohtla-Järve lasteaia Tareke lapsed koos õpetajatega kasvatasid sibulaid plastpudelis. Nii saavad lapsed teada, et ka linnas saab edukalt maitsetaimi kasvatada.

Kohtla-Järve lasteaia Tareke rühm Karikakar valmistas taaskasutatud materjalidest järjehoidjaid. 

Ahja koolis toimus 18.-22.aprillini keskkonnanädal, mille eesmärk oli taaskasutus ja roheringlus. Keskkonnale on kindlasti taakasutusnädalal suur mõju, sest üle said korratud pakendiringluse põhimõtted, prügi sorteerimine ning seetõttu on juures hulk noori, kes seda teadlikumalt teevad. Lisaks suurenes kogukonna teadlikkus, et keskkonnahoid on meile oluline teema ning milliste tegevuse kaudu me ise saame keskkonda hoida.

WasteLockeri eesmärgiks on tuvastada läbi nutimooduli jäätmemajanduse probleemid nende tekkekohas. Tänu nutika seadme kasutamisele ja masinõppele on võimalik anda kohandatavat tagasisidet ja meetmeid vastavalt sihtrühma vajadustele ja leitud probleemidele. 

Tallinna Mustakivi Lasteaias toimus projekt „Ah, kuused-kuused!“ ajavahemikus 10.01.2022 - 14.02.2022.  Projekti eesmärk on anda lastele teadmisi  kuuseokaste omadustest ja kasutamise võimalustest, kasvada lapsest ressursside säästlikku kasutajat ja pöörata lapsevanemate tähelepanu kuuse taaskasutuse võimalusele.  

20 aastat tagasi rajas Tarsi talu peremees koostöös kohaliku kogukonna ja vallavalitsusega rabasse laudtee ja väikese platoo ujumiskohaks kohalikule kogukonnale. Kuid aeg teeb oma tööd ja aegajalt peab ikka parandustöid tegema. Antud projekti raames tulid Rapla Vesiroosi Kooli ja Narva Soldino Gümnaasiumni noored ise välja ettepanekuga, et nemad sooviksid parandustöid teha ja oma kohtumislaagris ka laiemalt keskkonnateemasid käsitleda.

Jõhvi Gümnaasiumil oli üks väga huvitav osa õppimiseks ära kasutamata – gümnaasiumimaja katus. Gümnaasiumimaja ehitamisel projekteeriti katus nii, et sellele saab luua õuesõppe võimalused. Aastal 2020 tekkis idee see koos õpilastega arendada katuseterrass nende vajaduste ja ideede järgi. Ja projekt saigi teoks!

Selle projekti käigus uurisid õpilased oma kooliruumi ja Eesti Kooliruumi projekti raames hakati kooliruumi täiustama. Joonise koostamisel pandi rõhku taaskasutusele, säästlikkusele, energiasäästule. Õpiti tähele panema huvitavaid detaile, mis on keskkonnasõbralikumad. Nüüd osatakse kooliruumi vaadata teistmoodi ja eelkõige jätkusuutlikkuse seisukohast.

Narva Soldino Gümnaasiumi Maailmapäevad korraldati 29.novembrist 2.detsembrini 2021. aastal. Maailmapäevade läbiviimiseks oli kaasatud 70 õpetajat ja 720 õpilast. Toimusid loengud globaalsetel teemadel ja koostöös paljude teiste organisatsioonidega - MTÜ Mondo, AMOR, EPAS programm, Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühing, Eesti Roheline Liikumine, Fridays for the Future organisatsioon, European Week for Waste Reduction organisatsioon, Maailmakool, UNESCO ühendkoolide võrgustik ja NSG õpilasesindus.

Programmi „Roheline kool“ liikmena hakati Narva Laste Loomemajas aktiivselt tegelema prügi teemaga. Soetati prügi sorteerimiseks mõeldud konteinerid, tutvustati reegleid ja viidi läbi õppetunnid õpilastega. Lisaks külastati prügilat, et saada teada, kuhu prügi edasi liigub ja mis sellest saab. 

Tiigrikutsude rühma taimeriiuli projekti raames valmis lasteaiale oma kompostikast. Tegevused taimekasvatuse ja komposteerimisega on laiendanud meie mitmendat põlve linnalaste silmaringi ja teadmisi keskkonna paremaks muutmiseks. Kõik algab meist endist!