Kuidas jõuab puhas toit lapse toidulauale?

Kihelkonna Kooli kaks koolipäeva toimuvad suvisel vaheajal kooliaias töötades. Aias töötavad ka lasteaialapsed. Osa saadakse töödest kooli kasvuhoones ja ise kasvatatakse oma toidulauale puhtaid aisaadusi. Tutvutakse mahepõllunduse põhitõdedega.

Kihelkonna Kooli juures asuvas kooliaias leiavad rakendust lasteaialapsed, õpilased, lapsevanemad, kooli personal. Aastaring kooliaias algab kevadiste põllutöödega – vajadusel kompostmulla toomine, kündmine, vagude ajamine, peenarde tegemine ja seemnete soetamine. Kui seeme on mulda saanud, järgneb töögraafiku koostamine – kartulite muldamise aja jälgimine, koolilastele ja lastevanemate suviste aiatööpäevade määramine. Iga tööpäeva kohta täidab õpilane vastava töölehe. Enne tööle asumist tehakse õpetajaga vaatlusring aias, et kindlaks teha , mida on vaja teha.

Põhiline on suvel loomulikult rohimine. Mahetalunikult saame teada palju loodussõbralikest umbrohu hävitamise võtetest. Jõutakse selgusele selles, et rohimine ei olegi lihtsalt taime mullast välja tõmbamine, vaid selle tegevuse edukaks soorituseks peab ka midagi õppima. Lõbusaks läheb asi siis, kui kartulitaime lehtede alla on end peitnud mõni konn või muu aiaelukas. Veel saavad lapsed selgeks selle, miks peab harvendama porganditaimi ja miks teraviljapeenrale tuleb peale panna võrk, millised kurgid on korjamisküpsed ja mida teha, et kastmisvesi vaoharjalt alla ei jookseks. Mihklipäeval teevad õpilased suvisest aiatööst kokkuvõtted. Oleme välja andnud seinalehti, teinud teemakohaseid ettekandeid, joonistanud pilte, luuletanud ja laulnud.

Kõige suurem tänu tehtud töö eest ootab lapsi aga toidulaual – kooliaasta algul saame süüa oma kätega kasvatatud tomatitest, kurkidest ja teistest värsketest aiasaadustest tehtud toite. Ja kokatädide valmistatud hoidiseid naudime me terve aasta. Lapsed on läbi aiatöö kogenud, millise töö tulemusena jõuab meie lauale puhas toit. Tänu omakasvatatud aiasaadustele on lapsed hakanud rohkem sööma aed- ja puuvilju. Meie kooli juures on aed olnud juba rohkem kui 60 aastat ja loodame seda traditsiooni elus hoida veel aastaid. Selleks tuleb aga üles kasvatada järgminre põlvkond, kes sellisest tegevusest hoolib.